Krohvimine

Kui sein on ebaühtlane ja pahteldamisest ei piisa, siis on tõhusaim viis seina krohvimine. Krohvimine on ka üks parimaid viise suuremaks tasandamiseks, et seina paksust mitte kasvatada.

Krohvimine on protsess, mille käigus kantakse seinale või laele spetsiaalne segu, et saavutada sile ja ühtlane pind. Krohvimine võib olla vajalik ebaühtlaste pindade tasandamiseks, seinte kaitsmiseks niiskuse ja kahjustuste eest ning edasiseks viimistlemiseks, näiteks värvimiseks või tapeetimiseks.

Krohvimine toimub mitmes etapis:

Aluspinna ettevalmistamine:
Enne krohvimist tuleb aluspind puhastada tolmust, mustusest ja lahtistest osakestest. Vajadusel tuleb pind kruntida.

Krohvi segamine:
Krohvisegu valmistatakse vastavalt pakendil olevatele juhistele.

Krohvi pealekandmine:
Krohvi kantakse peale ühtlaste kihtidena, alustades õhematest ja lõpetades paksematega.

Krohvi hõõrumine:
Pärast krohvi tahenemist hõõrutakse see siledaks.

Krohvimisel kasutatakse erinevaid segusid, sealhulgas lubikrohvi, tsemendikrohvi ja kipskrohvi. Igal segutüübil on oma omadused ja eelised.
Lubikrohv on kõige traditsioonilisem krohvisegu. See on vastupidav ja niiskuskindel, kuid kuivab aeglaselt.
Tsemendikrohv on tugev ja vastupidav, kuid võib olla raskesti töödeldav.
Kipskrohv on kerge ja hõlpsasti töödeldav, kuid ei ole nii vastupidav kui lubikrohv või tsemendikrohv.
Krohvimisel on oluline järgida ohutusnõudeid. Krohvisegu võib olla toksiline, seetõttu tuleb töötada respiraatoriga. Samuti tuleb vältida krohvi kokkupuudet nahaga.